piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand ALLUVIUM - jõesete ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik . Jõeorgude tüübid ja morfoloogiline arengurida. Jõeorgude tüüpide eristamise aluseks on nende ristlõike profiili, mille kujunemine sõltub põhja või küljeerosiooni valdavusest Vastavlt külje- või põhjaerosioonile võivad tekkida erinevad jõeorud:_ SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni.Tugev külgerosioon (põhjustab looklevust) ja nõrk põhjaerosioon SÄLKORG - V-kujulise ristlõikega jõeorg, sängorust sügavam, järskude veerudega, veega täidetud osaliselt. Väga sügavat kitsast sälkorgu nimetatakse KURISTIKORG e. LÕHANGORG e. KURISTIK Suur põhjaerosioon
-Peliidistumise staadium : savi tekkimine, silikaatide hüdrolüüsil -Lateriidistumise staadium : savimineraalide lahustumine Aja jooksul liiguvad staadiumid järjest sügavamale, kui aluskivim ära mureneb. need protsessid toimuvad reaalajas koos ja üheaegselt nii, et nende osamõju ei ole võimalik eristada. On võimalik määrata vaid domineeriv staadium. Selle pärast on õige rääkida vaid keemlistest või füüsikalistest osaprotsessidest ja nende valdavusest konkreetsetes tingimustes, mitte otseselt keemilistest ja füüsikalistest murenemistest ja nende eri staadiumitest. Soojas ja niiskes kliimas õhuke huumusekiht. Kuivas kliimas suhteliselt keskmine. Niiskes ja külmas (parasvööde) üsna paks huumuskiht. Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt.