päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe. Rahvastiku tihedus keskmine elanike arv pindalaühikul Maaasula alla 1000 elanikuga asula, kus tegeldakse enamasti põllumajandusega, ka kalandusega. Linnades ei tegelda põllumaj,kalandusega, linnad on tihedalt hoonestatud,tiheda tänavavõrgustikuga, arvukama elanikkonnaga. Maakond- riigi haldusüksus, mis ühendab valdasi. Haldusüksused- territooriumi üksikud osad riigi elu parema korraldamise huvides. Tagasiränne e remigratsioon tagasipöördumine sünnikohta või eelmisesse elukohta. Vähemusrahvused riigis lisaks põhirahvusele elavad teised rahvused.
· 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj. lõunaeestlane jõukam kui põhjaeestlane?
Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt. Kohalikud maksud: müügi, paadi, reklaamiteede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu, loomapidamis ja lõbustusmaks. Rohkem raha kulub: haridusele, kommunaalmajandusele, kultuurile, spordile, sotsiaalhoolekannetele. Kultuuriomavalitsus seadus annab õiguse põlistele vähemusrahvastele omavalitsusi,
1917a.- Eesti sai I korda ühtseks territooriumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde (Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Petserimaa; 3. Valga poolitati. 17. Eesti haldusjaotus 1918- Peale vabadussõda 1918 nov oli Eestis maakondi 9:Saare, Harju, Lääne Viru, Viljandi, Tartu, Viru, Järva. EV ajal tuli juurde Valga MK ja Petseri MK. EV alguses hakati lahutama üksusi, tehti väiksemaid üksuseid. 1938 Jälle hakati valdasi liitma. EV-s tulid alevid oma omavalitsustega. 1920-1938 tekkis aleveid rohkesti, 1938- linnadeks ümbernimetamise kampaania nn Põltsamaa, Keila, Antsla. 1952 tulid oblastid- 3tk Tallinn, Pärnu, Tartu. Rajoonid jagunesid külanõukogudeks, enamvähem praegused vallapiirid. Tekkis Põlva rajoon. Nõukogude ajal oli 15 raj, mis nimetati ümber hiljem valdadeks. Nõukogude ajal (1944) jäi Eesti ilma setumaast ja osadest Narva aladest
annaabi.ee 
