Muutuv Eesti pere
vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri
arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a,
mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses
iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase,
elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega
üksikvanema leibkonnas. Eriti siis kui peres on vanemaid õppureid. Lasterikaste perede puhul
aitavad vaesusriskist välja laste- ja sotsiaaltoetused.
Läbiviidud küsitlused näitavad, et hoolimata elujärje paranemisestei ole suur osa Eesti
elanikest oma elujärjega rahul.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pere on viimaste kümmnendite jooksul muutunud
samamoodi nagu Euroopa pered