Üldkeel
Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel
AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo,
Atapaski keeled: navaho
Algonkini keeled: arapaho, mustjala, krii, soni
Uto-asteegi keelkond: hopi, paiuti, asteegi
AUSTRAALIA JA OKEAANIA: austroneesia: jaava, sunda, malai
Filipiini keeled: tagalogi, sebu, iloko
Okeaania rühma kuuluvad Melaneesia, Mikroneesia ja Polüneesia keeled ja osa ka Uus-Guinea keeled: tahiti, tonga,
maoori, samoa
Pamanjunga keelkond: valbiri ja aranda keel
108. Viipekeel
Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik
kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult
huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui
kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu
annaabi.ee 
