kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Käesolev harjutustöö käsitleb kõige enamkasutatavat toorikute saamise moodust valamise teel: liivvormvalu. Sellist valumeetodit kasutatakse umbes 75% kõikidest valanditest. Valandi asend vormis mõjutab oluliselt valandi kvaliteeti. Silindrikujulised valandid, mille sise- ja välispinnad kuuluvad lõiketöötlusele, on soovitatav paigutada vormi vertikaalselt. Pinnad, mis on omavahel seotud täpsete mõõtmetega, tuleb paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde, et ei tekiks nendevahelisi hälbeid vormipoolte nihkumise tõttu koostamisel. Samal põhjusel tuleb lõiketöötluse baaspinnad paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde.
Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, juga- või trummelpuhastus. Jugapuhastamisel töödeldakse valandite pinda haavlijoaga. Martin Raba Trummeldamisel puhastatakse suhteliselt väikeste valandite pind puhastamine abrasiivmaterjaliga täidetud pöörlevas trumlis. Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Nii suurte valandite tootmine ei ole võimalik vormkaste kasutades. Sel juhul kasutatakse eritehnoloogiat põrand- e. kessoonvormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormimiseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades
• valu kord- e. ainukasutusega vormidesse ( liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu), • valu korduvkasutusega e. püsivormidesse ( kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu). Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). 10 14. Liivvormvalu Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod – sel viisil toodetakse ligikaudu 3/4 kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1
Nitriitimise tulemusena saadakse suure tugevuse- ja voolavuspiiriga ning pinnakõvadusega (800...950 HV) terased. Malmide liigitus Koostiselt erineb malm terasest suurema süsiniku sisalduse poolest (üle 2,14% C). Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (erandiks on valgemalmid). Malmil on võrdlemisi head valuomadused (vähene kahanemine, hea vedelvoolavus), mistõttu sobib valandite valmistamiseks (70...80% valanditest). Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valge malmides ei ole malm sepistatav. a)Grafiidi (süsiniku) oleku järgi Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid 2) Malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba
annaabi.ee 
