Pronksesemetel prestiiz, töö ei mänginud niivõrd rolli. 1800 1000 e.Kr varasem pronksaeg ei teata nii palju. 1000 500 e.Kr hilisem pronksaeg rohkem teavet, murrang nii materiaalses - kui vaimseskultuuris. Viis kindlustatud asulat 3 Saaremaal (Asva, Ridala, Kaali), 2 Põhja Eestis( Iru ja Narva)- meretee ääres. Iru on ainuke kindlustatud asula, kust on leitud ka teisi muistised. Tähtsal kohal maaharimine ja loomapidamine. Asulatest leitud pronksi valamisvorme, pronksitükke. Rõhkpalk elamud, mis on neljakandilised. Esemete vormid on väga sarnased Skandinaaviaga. On olnud paremad laevad? Paremad kirved, millega puid langetada, et paremaid laevu valmistada? Vormide seas on tükke, mis näitavad, et valmistatud käe ja jalavõrusid, kuna Eestist pole neid leitud, siis äkki kaubeldi neid Skandinaaviasse? Kesk Rootsis kaela ja käevõrud aga taoliste esemete vorme pole. Pronksi hangiti katkiste nõude näol Skandinaaviast.
kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Looduses on kips kristallhüdraadina(CaSO4*2H2O), mille kuumutamisel temp-ni 150 eraldub vett ning tekib alabaster(2CaSO4*H2O). Kui see segada veega, siis alabaster kõvastub, tekib uuesti kristallhüdraat. Vedel kipsitaigen on hästi valatav ja kõvastub ruttu, valmistatakse kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Krohv on suhteliselt õhuke kattekiht, millega kaetakse seina või lae ebatasasusi, kaitses välismjute eest ja suurendades seina soojapidavust. Valmistatakse paksemast lubi-, tsement- või kipsmördist, millele lisatakse vajadusel värvaineid jt lisandeid
annaabi.ee 
