Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
On ka muid mõjusid, nt ö hääldamine õ asemel Saaremaal, laulev
intonatsioon. Suuremad mõjud siiski murretes. Tänapäeval vähe laenatud, nt mõned tõlkeraamatutest: spunk, muumitroll.
Rootsi laenud on tulnud eesti keelde põhiliselt (uus)rootsi keelest 16.–17. sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa kuulusid
tervenisti või osaliselt Rootsi võimu alla. Eestlased suhtlesid eeskätt sõjaväelaste, käsitööliste, pisiametnike, kaupmeeste ja
pastoritega. Rootsi laenud on nt kann ‘valamistoruga nõu’, kroonu, lant, malm, moor, näkk ‘veehaldjas’, pagar, plagu,
plasku, ruut ‘nelinurk’, säng, vaar ‘vanaisa’, vist.
Omaette laensõnade rühmana võib välja tuua eestirootsi laenud, mis on saadud Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud
eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud
viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis
annaabi.ee 
