Euroopa muinaskultuurid
on tegelenud selle uurimisega, nel tekkis idee, et kui see on täiesti terve , siis võib see paik tekitada erilise
kõlakoja.
Eestis pronksiaeg 1800- 500 ekr. I etapp 1800 1100 ekr, noorem pronksiaeg 1100 500 ekr. Puuduvad
selged muistised vaneast pronksiajast. I pronksesemed jõudsid siia kagu poolt. Nooremast pronksiajast on
leitud terve rida uut tüüpi muistiseid. Eesti rannikuvööndis ilmuvad kindlustatud asulad. Kõik need paigad
sisuliselt olid pronksesemete valamispaigad. Asulates I korda märgata nelinurkseid elamishooneid.
Iseloomulikud ka I nähtavd põllud. Hakati rajama ppõlde, põldudelt korjatud kivid on korjatud
põlllupiirdeks. Uut moodi kalmed, kivikirstkalmed, maapealsed hauarajatised, kus surnu maetakse
keskelolevasse kirstu ja ümber on laetud kivirind ja kaetakse pealt kivide ja mullaga.
XI
Esmalt õpiti raudesemeid töötlema ja tootma hetiitide poolt umbes 1500 ekr. Suutsid ise hakata tootma