Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama.
Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem
kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000
käsitsikirjutajat!
Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist.
Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende
valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli
viinamarjapress.
Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud
raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks
käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg
Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma