Ohtu mõis
varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis
Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul
rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani
Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla
läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka
lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de
Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka
kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna
vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan
III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas.
23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele
Magdalenale päriseks. Järgmiseks valdajaks oli nende poeg
Johann (omanikuna märgitud 1641, 1649), kes sai koos
aadlitiitliga 1652 aastal uueks perekonnanimeks Dannenfeld
(rootsi Tallfelt). Tema müüs mõisa 26.3.1666. vennapojale,
Tallinna raehärrale Gottschalk Krämerile. Peale viimase surma
annaabi.ee 
