"vakuserahvas" - 1 õppematerjal

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

Igal seisusel oma kohus. Foogt oli linnas kohtu esimeseks astmeks. Teine instants oli raad. Tallinn oli emalinn (Lübecki õigus). Tütarlinnadeks oli Narva, Haapsalu, Rakvere. Lõuna-Eestis oli aluseks Riia õigus. Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu- kasutasid Riia õigust. Nt. aadlikel oli kohtunikuks maahärra, kuid üksinda ta ei otsustanud, vähemalt kaks liiget veel. Talupoegadel oli mõisakohus (mõisa alal) ja vakusekohus (mõisastamata alal). Vakus koosnes umbes 100 talust. Vakuserahvas tuli kokku, peeti pidu ning samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt määratud isik, ka talupoegadest kaasistujad. Otsus tehti vanade tavade alusel. Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud. Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks 1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik.