AJALOOFILOSOOFIA
Kui kirjutame
näiteks ühe mõisa ajalugu, ei või olla kindel, et kõik mõisad oleksid olnud
samasugused. Kui näiteks mõisas kirjeldatava perioodi jooksul tehti neli va-
kuraamatut ning ajaloolane arvestab ainult ühte, siis ta ikkagi peab ütlema,
miks ta valib vaid ühe neist. Kui ajaloolane võtab kahekümnest ühe ning
ajaloolane valib neist ühe, siis ta ilmselt ei püüa tegelikult teada saada, mis
toimus.
Riho täpsustab küsimust — kui on kümne aasta vakuraamatuist üheksa
alles, aga ajaloolane uurib just seda puuduva vakuraamatuga aastat — kas
on korrektne teha nende üheksa põhjal järeldusi kümnenda kohta? Loone
leiab, et see pole probleem, kui meetod täpselt lahti seletada. Peab vaatama
seda, kas materjal on jagunenud ühtlaselt, kas olemasoleva info kogus on
piisav järelduste tegemiseks? Näiteks kui me teame meeste arvu, siis võime
eeldada, et naiste arv on enam-vähem sellega võrdne. Kui me aga teame
annaabi.ee 
