Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad
Maarahvale, nii nagu ka muule linnaelanikkonnale, meeldis vabal ajal pidutseda ja korraldada
joodusid. Joodud olid suured pidustused gildidele, raele ja kõikidele linnakodanikele. Neid
korraldati erinevate tähtpäevade puhul: pulmade, pühade, initsiatsioonide ehk ühest
positsioonist/ametist või eluetapist teise liikumise puhul või muude seltskonnaürituste raames.
Joodud kestsid sageli mitmeid päevi, kohati isegi terve nädala. Maapiirkondades korraldati
sarnaselt vakuseid ehk vakupidusid joodusid, mil maahärra/läänimees kohtus oma
talupoegadega, ja kogus loonusrenti ehk naturaalmaksu.
Üldiselt oli linnas elava maarahva sotsiaal-majanduslik olukord parem kui maapiirkondades.
Suurem lõhe tuli sisse pärast Jüriöö ülestõusu (13431345), kui tasapisi muudeti maal elav
maarahvas õiguslikult sunnismaiseks (Lebenschaft), mis oli pärisorjuse kehtestumisel üks
peamisi tunnusjooni. See protsess forsseerus 15.16. sajandil. Linnas elavat maarahvast
annaabi.ee 
