Eesti uusaeg (1710-1900)
aasta Maapäev võtab ka selle projekti niiöelda
vastu. 1849. aastal kuulutab Nikolai I ka selle välja. Siinkohal tuleb silmas pidada, et
seadus kehtestatakse ainult Liivimaa jaoks, Eestimaa jaoks ei muutu midagi. Oli
paljuski prooviseadus, pidi esialgu kehtima ainult kuus aastat. Sisu: seaduse kohaselt
pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada
kahte ossa: mõisamaa (tugineda tuli 1804. aasta katastri andmetele) ning talumaa
(vakumaa). Talumaa jaotati omakorda kaheks tervikust võeti maha üks kvood (?)
(kuuendik). Seda võis ära võtta, ülejäänut ei tohtinud mõis puudutada. 1849. aasta
seadus näeb ette ühe revolutsioonilise sammu, kuid see tegelikkuses ei jõustunud
raharendi kasutamine. Tekib koheselt mitmeid praktilisi probleeme maal ei ole nii
palju ,,lahtist rahvast" vabadikke, kes teeks ära mõisatöö palgatöö vormis. Tekib
tööjõukriis, teisalt raharendi maksmiseks ei jätku kapitali