Eesti keskaeg
Talupoegadelt nõuti
mitmesuguseid rahamakse. Vakuraha - Kõige kaalukam rahamaks, mis sõltus talu
suurusest. Keskajal tunti ka isikul lasuvat maksu, mida võeti sulastelt ja vabadikelt.
Ordualadel nõuti meistriraha ehk sõjamaks, mille suuruseks oli 1 riia mark igalt
adramaalt. Keskaja jooksul asendati mitmed loonusandamid rahamaksuga.
Loomakümnis asendati paarikillingilise maksuga iga varsa ja vasika pealt (Maksid
selle eest, et omad loomi). 16. sajandil muutus tavaliseks vakukoormiste
väljalunastamine rahas. Samal sajandil pärinevad teated talupoegade vabastamisest
koormistest rahamaksu eest.
Omaette andameid nõuti vakupidudeks - Aeg, mil korjati makse ja andameid ning
peeti vakukohut, peale mida toimus pidusöök. Laekus nii toiduaineid kui rahalisi
makse, samuti heina ja küünlaid. Kirikukümnis - Liivimaa vaimulike maahärrade ja
nende vasallide peamine tuluallikas, millest algselt peeti ülal ka kogudusevaimulikke.
Kirikukümnise suuruseks oli 1/10 sissetulekust
annaabi.ee 
