ROOMAJAD 7.Klass KES ON ROOMAJAD? Roomajad olid esimesed maismaaloomad. Roomajate alla kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid kilpkonnad nii jaotuvad nad gruppidesse. MIKS ROOMAJAD ÕHU KÄES EI KUIVA? Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vet läbi. Nahka katavad sarvaines soomused või plaaikesed. See nahk kaitseb teda kuivamise, hõõdumise ja vaenlaste eest. KUIDAS ROOMAJAD LIIGUVAD? Roomajad liiguvad märksa kiiremini kui kahepaiksed. Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes. Roomajate jäsemed on tugevamad kui kahepaiksete jäsemed. ROOMAJATE ELUPAIGAD Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ...
protsesse inimesele vajalike ainete saamiseks. Nt : toiduainete ( jogurt, juust), ravimid (antibiootikumid) Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskonda hallitusseened ja osa bakteritest et tõrjuda konkureerivad mikroobe. Seejuures inimese rakku ei kahjusta. Biotehnoloogias kasutadakse ka taimi, selgrootud usse ja imetajaid. Ravimite ja vaksiinide tootmine Taimede ja Ensüümide loomade aretus tootmine ja paljundus Mikroobide Kemikaalide kasutamine tootmine
Näiteks tüüfuse vaksiin, kus Salmonella typhimurium'i kahjutuks tegemiseks eemaldati bakteriaalne O-antigeen, rakupinna LPSi kõige välimine osa. Loomkatsetes ja inimuuringutes saadi head tulemused, see tüüfuse vaksiin litsenseeriti, võeti kasutusele. Tunduvalt hiljem selgus, et O-antigeeni eemaldamine polnud piisav S. typhimurium'i kahjutuks tegemiseks. Selles tüves sisaldus teine, esialgu avastamata jäänud mutatsioon, mis tagas tegeliku avirulentsuse. Kahjustatud vaksiinide kõige suurema probleem on tasakaalu leidmine ohutuse ja tõhususe vahel (kuid samas pole kasu ka vaksiinist, mis on ohutu, kuid tal pole immunseerivat toimet). Surmatud ehk bakteriaalsed vaktsiinid- tõvestav mikroob on surmatud (kemikaalid, kõrge temp.) töötlusega. Tekitavad põhiliselt B-rakulise vastuse, kestva immuunsuse jaoks on vaja kasutada lisadoose ja/või adjuvante. Kasutati aktiivselt ca 1890-il, kui ei teatud teisi võimalusi. N. kõige tuntum on tüüfuse