Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid
Ristisõjad
Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis
vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi
keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst
Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke.
Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad
ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich
Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol.
Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut
annaabi.ee 
