Fossiilid
Okasnahksed on loomad, kes elavad mere põhjas ning kellest osa on varre abil põhjale
kinnituvad ja osad liikuvad ning nad eksisteerivad kambriumi ajastust tänaseni. Eestis
leiduvad okasnahksete kivististest merikerasi ja meriliiliaid. Merikera golfipalli-suurusi
kerakujulisi kivistisi leiab Ülem-Ordoviitsiumi põlevkivikihindis. Meriliiliaid sisaldavad
rikkalikult mõned lubjakivikihid. Näiteks “Vasalemma marmoriks” kutsutud Ülem-
Ordoviitsiumi lubjakivi Vasalemma paemurrus koosneb vakdavalt mereiliiliatest. (Ivar Puura,
2006) Siluri ajastul võis okasnahksete vars olla mitme cm jäme, selliseid lülisi võib leida
Saaremaalt, kus neid sisaldavat Kaugatuma lademete kivimit kutsutakse rahvakeeli sõrmuspae
nimega. Oma vormilt on okasnahksed selgrootud, väga mitmekesised keha kuju poolest.
Okasnahksete pikkus ulatub mõnest millimeetrist 5 meetrini, väljasurnutel isegi 10 meetrini.
Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes. (Leelo Alasi, 2012) Okasnahksed