Nimetu
ja pidi
talle oma käruga peaaegu otsa ajama. Samas ajal hakkas üks paremates linnajagudes oma aja ära
teeninud grammofon koledal kombel üürgama. (Teine peatükk, lk 237)
Wirginia Woolf modernistlik metropol (näide)
Proua Dalloway (1925)
Tajub ju see, kes on Westminsteris elanud - mitu aastat juba? üle kahekümne, - isegi liikluskäras
või öösel ärgates - Clarissa oli kindel - teatud vakatust või pühalikkust; kirjeldamatut seisakust;
pinevust (aga vahest oli põhjuseks tema gripist räsitud süda, nagu talle öeldi), enne kui Big Ben
lööb. Kuula! Kõmataski. Kõigepealt meloodiline hoiatus; seejärel eksimatult kellaaeg. Tinased
sõõrid hajusid õhus. Küll me oleme rumalad, mõtles Clarissa üle Victoria Streeti minnes. Taevas
üksi teab, miks inimene elu nõnda armastab, miks nõnda tajub, välja mõtleb, eneses üles ehitab,
annaabi.ee 
