AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG
Näituse kataloogi eessõnas kirjutab Eero Epner: „Oluline pole meri või park, vaid meri või
park kui idee – kui olemasolu võimalikkus. Ja see idee, see võimalikkus laotub meie ette
kuninglikuna: tühjusesse, vaadete panoraamsusesse, ja vaikusesse. Vaikus, mis Vintide
maalidel meid ootab, ei ole too tavapärane maalivaikus, vaid see on laotuv vaikus. Hääled ei
ole Vintide maalil lihtsalt välja lülitatud ja mittekuuldavaks tehtud, vaid hääled on vakatanud
2
printsiibina. Ja nagu me hästi teame: kui müra on välja lülitatud ja saabub vaikus, on see
harjumatu, seejärel kohutav, ja siis väga ilus. …Meie igatsusele ja hirmudele ei anta objekti
ega nime ja ruum, milles me seisame, on jätnud meid üksinda. Ja ka nüüd on see esmalt
harjumatu. Siis kohutav. Ja ühel hetkel väga ilus.“ Nõustus täielikult Epneri kirjeldusega
sellest näitusest