Erinevad ajastud
Neogeeni lõpu
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/neogeen.html).
Mandrite kerkimise ja alangute tekkimisega kaasnes intensiivne vulkaaniline tegevus ning
suurte laavavoolude kujunemine. Eriti tugevad olid vulkaanipursked nn. Vaikse ookeani
tulerõngas ja praeguse Vahemere piirkonnas, millega kaasnes suurte vase-, plii-, tsingi-,
volframi- jt maardlate teke. Kerkivate mäestike vajuvates äärenõgudes (Lähis-Idas, Kesk-ja
Lõuna-Ameerikas, Indoneesias jm.) moodustusid maailma ühed kõige rikkalikumad
naftamaardlad (I. Arold, 1987).
Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu
laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning
taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased
ilmusid Neogeeni keskpaigas.
Joonis 20