Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
konstruktsioon 20. saj. algul ja puitsõrestikkonstruktsioon viimastel I maailmasõja eelsetel
aastatel. Püstpalk-konstruktsiooni levik tulenes võimalusest kasutada erineva
läbimõõduga puitu ning asjaolust, et püstpalkhoones on vähem ehitusjärgseid liikumusi ja
vajumisi. Viimane omadus muutus eriti oluliseks 20. sajandi alguskümnenditel seoses
elektripaigaldise levikuga. Nimelt ei saanud esimestel ehitusjärgsetel aastatel tugevasti
“kokku vajuvasse” traditsioonilisse rõhtpalkmajja, eriti kahekorruselisesse majja, kus
valmimisjärgne vajumine oli eriti suur, kohe juhtmeid panna, mistõttu hoone kasutusele
võtmine venis ja see oli ka üks põhjus, miks hakati hiljem vähehaaval üle minema
püstpalk, püstpruss- või sõrestik-konstruktsioonile.
Üldjuhul olid puitkorterelamud ehitatud kvaliteetselt ja kapitaalselt. Mõned, just vanemad
(19. saj. lõpus või varem valminud) hooned on ehitatud väga madalal soklil, kus
annaabi.ee 
