Läänerindel muutusteta
lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen
selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda
kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha
lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi
talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering
ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju
milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime
kalmistule, kuna mets on liiga kaugel, heinamaad me ümber põlevad.
Mürsukild on mu kätt kriimustanud, järsku on gaas igal pool, panen
maski ette ja torman nekruti juurde, annan ta maski talle. Suurtüki tuli
on lõppenud. Kalmistul haavatuid palju, üks nekrut haavatud,
puusaliiges puruks, see poiss ei kõnni enam eal. Kaotused on vähemad,
kui võis oodata- 5 surnut ja 8 haavatud. Kui oleks rahu, siis Kat läheks
annaabi.ee 
