pehmenemist ning tugevuse olulist vähenemist. Suure veevoolu korral võib esineda peenemate osade väljauhtumist pinnasest, suffosiooni. 8.3 Pinnase vajumine allmaa ehitiste, näiteks tunnelite kohal (joonis 3.15). Tunneli rajamisega kaasneb teatava maapinna vajumislehtri tekkimine tunneli kohal ja lähemas ümbruses. Vajumise suurus sõltub pinnaseliigist ja tunneli rajamise meetodist. Näide Tallinna Merimetsa kanalisatsioonikollektori ehitamisest. Näited avariilistest vajumistest Tallinna kanalisatsioonikollektorist Merepuiestee ja Tuukri tänava ristmikul. 8.4 Pinnaste tihenemine dünaamika mõjul. Põhjuseksvõivad olla tänavaliiklus, raudtee vibratsioonid, vaiade rammimine, lõhketööd jne. Näited vaiade rammimisest sadama haiglas, Liivalaia ja Kentmanni tänava nurgal, püha Anna kirik Vilniuses. 8.5 Geoloogilised protsessid - karst, maavärisemine ja maalihked. Eestis on esinenud vajumeid maalihke tõttu Pärnu jõe ääres. 30
liigist ja omadustest; seadmete kättesaadavusest ja maksumusest. Geotekstiilid jagatakse kolme rühma: - filtratsioonikangad; - tugevduskangad; - savimatid. Filtratsioonikandgaid kasutatakse peamiselt drenaazi ümber ja keramsiitkruusa peal pinnases, käidavatel katustel jm. Tugevduskangaste materjalideks võivad olla polüester, polüeteen, polüpropeen jm. Kangad jätkatakse omavahel õmblusega. Tugevdatud aluse vajumine moodustab ca 85 % tugevdamata aluse vajumistest. Tugevduskangaid kasutatakse peamiselt - järskude nõlvade püsivuse kindlustamiseks; - pinnasest tugiseinte rajamiseks; - aluspinnaste tugevdamiseks teede ja platside rajamisel. Tugevduskangad peavad omama suurt tõmbetugevust, madalat veeimavust, head haardumist pinnasega ja nad ei tohi olla tundlikud keemilistele, bioloogilistele, mehaanilistele kahjustustele ega UV-kiirgusele. Savimatte (betoniitmatid) kasutatakse isolatsiooniks kemikaalide ladudes,
annaabi.ee 
