Maateaduse alused I kordamisküsimused
27
muldjaid kloriidi, epidoodi, ka vilkude masse. Müloniidid on sageli peenelt hajutatud hematiidist
roostepunased.
135. Millises maakera geostruktuurses vööndis esineb laialdaselt hüdrotermaalne metamorfism?
136. Mattumismetamorfism.
Nõgudes, kus settekivimite paksus tõuseb > 4-5 km (savimineraalid vilguks, kloriidiks) tekib
vajumismoone ehk mattumismoone.
Vajumismoonde kivimid: kildad (enamasti peitkristalsed)
137. Moondekivimi porfüroblastiline struktuur millised mineraalid moodustavad porfüroblaste?
Kontaktmoondel, mis areneb maakoores tarduvate magmamasside kontaktil ümbriskivimitega
tekivad nn. kontakt-sarvkivimid, millele nimetus tuleneb väga peeneteralise vôi peitkristalse
mineraalse massi poolt loodavast karpjast e. sarvjast murdepinnast. Valdavalt peitkristalses massis
annaabi.ee 
