Religioon õhtumaises kultuuris
semiootilise teooriaga, mis andis allegoreesile tõsisema intellektuaalse aluse, tänu millele
allegooriline meetod läbi keskaja püsima jäi. Kasutas poleemikas hereetikutega esimesena
väljendit ,,Looduse Raamat". Rõhutas sarnasust looduse ja pühakirja raamatute lugemise
meetodite vahel. Arvas, et Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis
omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame Piiblist. Üheks olulisimaks panuseks võib pidada
selle sõnade ja loodusobjektide vajelise seose formaliseerimist, mida allegoorilise eksegeesi
puhul vaikimisi eeldati. Seletab, et pühakirja sõna-sõnaline tähendus on määratud sõnade
ühendamise kaudu objetidega, millele need osutavad; allegooriline tähendus aga nende
osutusobjektide eneste sügavama tähenudse kaudu. Ergo: allegooriline tõlgendus rajaneb
eeldusel, et loodusmaailma objektidel enestel on osutav funktsioon: Jumal on varustanud
annaabi.ee 
