Kõnetegevuse psühholoogia
spetsiifiline just inimesele. Me kasutame tööriistu. Loom seda ei tee. Nt ahvil on juhus
kui ta tajuväljas on kepp, siis ta juhuslikult toksab sellega, aga ka ei otsi keppi teadlikult.
Ei ole teada looma, kes kasvatab vilja nt.
Tegevus võib olla sisemine, vaimne ja väline. Inimesel on omane vaimne tegevus,
arutlemine. Ühiskondlikud käotumisviisid ja tegevused ja kaudsed eesmärgid on tähtsad
inimeste juures!
Kui laps algul reageerib bioloogilistele vajdustele (nälg, külm, paha olla ), siis järjest
enam tuleb juurede arenedes ühiskonnaga, keskkonnaga seotud tegevust, mõtlemist.
Lapse tegevus on valdavalt lõimuv kellegi teise tegevusega, Hiljem alles hakkab
kogemuste põhjal iseseisev käitumine kujunema/tulema. Ta jäljendab tsk-t, hakkab
verbaalse korralduse najal midagi tegema jne.
ET koostegevusest tuleb ka pedagoogilises töös alusatda!!!!!!
Kui uut asja õpetatakse, siis vajab see algul välist realiseerimist. Mõnele lapsele on
annaabi.ee 
