Filosoofias olid tähtsamad kujud Sokrates, Planton ja Aristoteles. Igal filosoofil oli oma arvamus maailma tekkimise kohta. Varsti hakkas kogu filosoofiast tekkima kindlad eraldi harud. Nende hulka kuulus ka matemaatika. Osade filosoofide arust olid arvud pühad, osade arvates lihtsalt loogiline süsteem. Tänapäevalgi põhineb kõik filosoofilal. Miski ei juhtu millestki. Peale matemaatika eraldus ka meditsiin. See teadusharu on seotud igapäevase elu vajatustega. Muistse kreeka meditsiini võtab kokku raamat, mille autoriks oli kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja selle kulgemist. Raamatusse on ka kirjapandud tänapäeval täiesti kehtiv arsti ametitõotus-niinimetatud Hippokratese vanne- see kohustab arsti igas olukorras kaitsma patsiendi elu ja tervist. Minu arvates on Vana-Kreeka kultuuri häll, kuna praegune ühiskond on just sellest välja kujunenud. Uskumusi ja tõekspidamisi on antud edasi põlvest- põlve
Toitumine ja sport Teadmine, et sportlik saavutusvõime sõltub olulisel määral toidust ja toitumisest on ilmselt sama vana kui sport ise. Teadmine põhiliste toiduainete koostisest ja oskus neid vastavalt organismi vajadustele oma menüüsse valida nii tipp-, harrastus- kui tervisesportlastele märksa olulisemad ja elulisemad kui usk kõikvõimalikke toidulisandite ja imediteetide maagilisse jõusse (1, lk 5). Mitmekesine toit on organismi vajatustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks igale inimesele, mitte üksnes sportlastele. Seonduvalt treeningu- ja võistlus koormustega on sportlaste kehaline aktiivsus ja sellest tulenevalt ka toiduenergia vajadus võrreldes samasoolise, sama vana ja pikkusega inimesega enamasti märgatavalt suurem. Näiteks ca 70 kg ja kõrge kehalise koormusega 20-25 aastase mehe toiduenergia vajadus on ligikaudu 2800 kcal. Samas on Rootsi rahvuskoondise suustajatel võistluste eel
annaabi.ee 
