Arvutites on RAM-i vahetamine ja lisamine tehtud võimalikult kergeks kasutades mälumooduleid ning standardiseeritud liideseid. Tänapäeval on kasutuses DIMM mälud (Dual In-line memory module), mis koosnevad mitmetest DRAM mikrokiipidest trükkplaadi peal. Mõeldud personaal arvutites, serverites ja mujal kasutamiseks. DIMMe on mitmeid erinevaid, millest igaüks toetab ainult ühte või paari DRAM tüüpi. RAM-is hoiustatakse töös olevaid programmikoode ning nende jaoks vajalikek andmeid. See garanteerib, et protsessoril on kiire lähedalepääs andmetele, mida tal on vaja, et teha efektiivset tööd. DRAM-ides on andmed salvestatud mällu bitide maatriksina. Kui algab andmevahetustsükkel, aktiveeritakse maatriksi. Vastav rida. Selleks kulub aga teatud taktide arv, on viivitus. Pärast seda aktiveeritakse vastav veerg mälus, ning mälukontroller saab lugeda või kirjutada andmeid. Niikaua kuni me tegutseme samas reas, ei teki meil enam viivitust
Künni eel antavate väetiste kogus jääb seejuures samaks mis sügavkünnil. Kui sügavkündi ei tehtud, tuleb kaevata sügisel 50...60 cm sügavused ja 80...120-cm läbimõõduga istutusaugud. (Jaama 1971) Mulla ettevalmistus ja väetamine Kevadel täidetakse augud pealmise parema mullaga, mis juba augu kaevamiseloli augu põhjast kaevatud mullast eraldatud. Istutusauku lisatakse komposti või kõdusõnnikut. (Jaama 1971). Sõnnik ja kompost sisaldavad kõiki ploomipuudele vajalikek toitaineid. Need on mullas kergesti liikuvad ja 32 hõlpsasti omastatavad. Peale selle intensiivistuvad orgaanilise aine lagunemisel mulla mikrobioloogilised protsessid, muutes mulda kobedaks. (Mägi, Niiberg 1999). Samuti segatakse augu täitemulla hulka väikesed mineraalväetise- ja lubjakogused. (Jaama 1971). Mineraalväetisteks on põhiliselt lämmastik-, fosfor- ja kaaliväetis
annaabi.ee 
