Valgustusajastu
siiski ,,ainult väiklane preislane". Elu viimased aastad viibis ta Sveitsi ligidal lossis, kust oli
võimalik kiiresti vabasse naaberriiki põgeneda. Looming on 20 000 lk. Suri Pariisis vähki.
Vaimulikud keeldusid teda kui kiriku vaenlast matma pühitsetud mulda.
Ta ei uskunud demokraatiasse. Ta arvas, et kui harimata rahvahulk hakkab tegutsema, kukub
kõik. Tema ideaaliks oli valgustatud absolutism piiramatu võimuga valgustatud monarh,
kes lähtub rahva vajadustestja arutab küsimused läbi filosoofidega. Ühiskonnas pidi olema
vabadus ja eraomand. Talle meeldis Inglismaa riigikord, aga oli arvamusel, et Prantsusmaale
see ei sobi. Lähtus tollel ajal populaarsest loodusõiguse teooriast, mille järgi peavad inimese
tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta
ülevalt poolt läbi viidavates reformides.
Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli