otstarbekam kasutada lintvundamenti kui vaivundamenti. Lintvundamendi vajumid on antud juhul üsna väiksed jäädes kahe raskemini koormatud seina all 50 mm piiridesse. Vastavalt EPN-ENV 7.1 punktile 2.4.5(5) on raudbetoonseintega hoone maksimaalne vastuvõetav vajum 100 mm, vajumite erim naabervundamentidel 20 mm. Võttes arvesse kahe vundamendi naabermõju, on suurim vajum võiksem kui 100 mm. Samuti oleksid lintvundamendi mõõtmed suhteliselt väiksed ning see annaks võrreldes vaivundamendiga suure kokkuhoiu nii materjalide kui tööde mahu arvelt. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPN-ENV 7.1 Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad 2. EPN 7/AM-1 Geotehniline projekteerimine. Abimaterjal EPN-ENV 7.1 kasutajale 3. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused 4. Ehituskonstruktori käsiraamat
kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassielementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Kõrghoonete ehitamisel kasutatakse monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Vaivundamendiga hoonel on ka esimese korruse põranda kandvaks konstruktsiooniks vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. 17 Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga
annaabi.ee 
