Eesti uusaeg (1710-1900)
lõppu lisatud keisri nime, siis sellel seadusel seda polnud, tundus, nagu keisri allkiri
oleks puudunud. Arvatakse, et tegemist on mingi valevariandiga, mitte õige
seadusega. Talupojad ootasid seaduselt eelkõige seda, et nende teokoormisi
kergendataks, kuid seda nad seadusest välja ei lugenud. Paljud piirkonnad keelduvad
abitegu tegemast. Kui seadus on talurahva hulka jõudnud, puhkevad mitmel pool
rahutused. Aprillis-mais on Vaivara, Hageri, Kose rahutud. 5. mail saadetakse
Vaivarra karistussalk. Talupoegadele antakse karistuseks peksa. See talupoegade
liikumist maha ei rahusta, rahutused levivad, mai lõpuks on Põhja-Eesti
rannapiirkonnad, Järvamaa, ning Lõuna-Harjumaa rahutud. Põhiline, mida talupojad
keelduvad tegemast, on abitöö.
Mahtra talupojad keelduvad samuti abiteost, on veendunud, et see on kaotatud. Käsil
on sõnnikuvedu ja talupojad keelduvad sellest osa võtmast. Kerkib esile ka kaks