Antiigi kirjanikud, tragöödia leksikon, antiigi kirjanduse mõju prantsusmaale, saksamaale, inglismaale, inimtüübid kokkuvõte
Selles eristub kaks
külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju
kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule.
16. Sajandil tõlkisid Prantsusmaal tragöödiaid Pierre de Ronsard, Joachim du Bellay, Étienne
Jodelle jt. Nad lõid antiikeeskujude põhjal ka algupäraseid lavateoseid. Hiljem arenes
tragöödia oma esialgse loova vaiumu juurest akadeemilisuse ja rangete reeglite kehtestamise
poole. Endiselt nõuti aja, koha ja tegevuse ühtsust. Tragöödia reegleid rakendas oma
loomingus näiteks Jean Racine, kelle retoorilisus, kunstlikkus ja efektitaotlus sobisid hästi
barokiajastu maitsega. Klassikaline prantsuse tragöödia saavutas jõu ja ulatuse, milleni see
zanr teistes maades ei jõudnud.
18
annaabi.ee 
