"vaipagi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

otse pisarate, kallistuste ja suudluste torm. Ta imetas ise oma last, tegi oma ainsast vaibast talle mähkmed, ei tundnud enam külma ega nälga. Ta muutus seetõttu uuesti ilusaks. Vananev tüdruk muutus nooreks emaks. Uuenesid armastussidemed, mehed tulid jälle Chante-fleurie'd külastama, ta leidis uuesti oma kauba tarvitajaid ja kõigest sellest paturahast hankis ta mähkmeid, tanukesi, põllekesi, pitsist jakikesi ja atlassmütsikesi, ilma et oleks kunagi mõelnud enesele kas või vaipagi osta. Eustache'i-isand, olen juba öelnud, et ei tohi kakku süüa! Sel väikesel Agnesil -- nii oli lapse nimi, ristinimi, sest juba ammu oli Chantefleurie oma perekonnanime kaotanud --, sel väikesel oli rohkem linte ja igasuguseid tikandeid kui Dauphine dofiinil! Teiste seas oli tal üks paar väikesi nii ilusaid sussikesi, nagu neid kindlasti isegi mitte Louis XI-1 polnud! Need oli ema talle ise õmmelnud ja