Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks
niisugune kirjavara = vaid eestiaineline
kirjandus.
Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed
raamatud katekismused.
Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba
Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi
zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks
juurdepääs euroopalikule vaimuvarale kulgeb baltisaksa kirjanduse kaudu.
Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame
ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja.
Ta oli piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid
sündmusi oma ülestähendustes kirjeldanud paiguti suure üksikasjalikkusena.
Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest
annaabi.ee 
