Eesti lipu lugu
aastal.
Lipu värvid pidid...
Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid.
Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone.
Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust.
Olema omavahel kooskõlas.
Värvide tähendusi seletati ka nii:
Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks.
Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta
mulda, luuletustes armastuse värv.
Valge- sümboliseerimaks püüdeid hariduse ja vaimuvalgue poole, talvit valget
lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule.
Suur Reede 7. aprill 1882. aasta
Esimene avalik värvide demonstratsioon.
Tartu Usuteaduskonna üliõpilane A. Mõtus kandis sinimustvalget mütsi.
Tekkis rüselus saksa korporatsiooni esindajatega, kes haarasid mütsi enda
kätte.
Saka korporatsioon tallas lipuvärvides mütsi enda jalge alla.
Sini-must-valged värid omandasid võitlusvärvide oreooli ja tähenduse.
annaabi.ee 
