Valerie Preston-Dunlop
Loomulikult kõik need funktsioonid segunevad (mix) makrotasandil ilmuvad need
tervetes kompositsiooni osades, mikrotasandil aga ühe liikumisfraasi kestel, isegi ühe
liigutuse ajal. Inimpsüühika avaldumine selles tegevuses on ilmne- juhul kui tantsija
peegeldab ja tunnetab sisemisi hoiakuid ja kavatsusi. Vatasel juhul on tegemist lihtsalt
käsku täitva masinaga, kes ei ole HÕIVATUD TÖÖ SISEMISEST
MOTIVATSIOONIST- see mida vaataja näeb, on mitteemotsionaalne, intuitsioonita,
vaimuvaba tegevus, milles ei ole ka füüsilisust.
Selline suhtumine VÕIB töötada nn.abstraktsetes tantsudes, mis väidetavalt midagi ei
väljenda (kuid siiski sisaldavad midagi). Narratiivses tantsus on karakteri, sündmuse,
loo osa väga tugev ja märksa delikaatsem psüühe osa võib tahaplaanile jääda (tantsija
kipub näiteks "näoga" liialt emotsioone väljensdama) või hoopiski kaduma.
Seejuures vaatajad võivad mitte aru saada mõlemast variandist, sest neil võib peas olla
annaabi.ee 
