Õnnelikest ja õnnetuist aegadest
palju kurjust, ahnust ja kadedust. Kõiges saab kahelda.
Suhe autoril materjaliga on skeptiline, kirjutab inimeste naiivsusest
Autori sõnavara on mitmekülgne. Ta on kasutanud võõrsõnu, nt stereotüüpiline-
harjumuslik; ideoloogia-maailmavaade, elukäsitus. Esineb ka fraseologisme, nt ainult
aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka
unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur. On ka ebatavalisi liitsõnu, nt
vaimuvarakuhjad tarkuse ja vaimutoidu virnad. On ka epiteete, nt mõistus ei tantsi
ja kopitanud seltskond. On veel parentees,nt ,,---, kuid kadunud Vilde(rahu olgu tema
põrmule!)---". Epilemmasid esineb päris palju, nt "Milleks oma mehed ja seadused,
kui pead ikkagi kuulama sõna ja alluma võimule." Esineb vastandusi, nt ,,Igatahes
usume kindlast, et rootslane muretses meie eest paremini , kui teeb seda oma eesti
mees."
Sissejuhatuses räägib õnnelikest ja õnnetuist aegadest, mida kõik maailma inimesed