Ansambel "Ruja"
oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi
seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud...
Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila
kirjutanud:
Pool südamest mul suri sel päeval,
Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed.
Liig valus uskuda, et enam sind ei näe ma,
et ütlemata jäid mul sõnad need,
mis olin hinges hoidnud ainult sulle.
Ei ole ilmas keegi mõistnud mind
nii sügavalt kui sina...Olid mulle
mu vaimutiibu toetav hingelind.
Kui ma südapäeval sain teada, et Urmas Alender oli hukkunud laevas,
hakkasin kogu aeg nimekirju jälgima. Lootsin, et ta ilmub veel välja.
Kuni ühel hetkel tundsin täiesti füüsilist valu ja minuni jõudis see
hirmus teadmine... Ma ei oska neid tundeid kuidagi seletada... Aga
sellest päevast olen ma kaoutanud midagi iseendast.
ALLIKAD
http://www.ruja.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja
annaabi.ee 
