Onomastika, nimekorraldus
5.2 Ärinimekorralduse areng
Enne Nõukogude perioodi reguleeris ettevõtluses tarvitatavaid nimetusi 1927.
aastal vastu võetud firmade seadus (RT 1927, 36, 26). Nimetatud seaduses ei
kehtestatud ärinimele mingeid keelelisi piiranguid.
Asutuste ja organisatsioonide nimetuste keelelist korraldamist suunasid 1920.
1930. aastatel Akadeemiline Emakeele Selts ja Eesti Kirjanduse Seltsi
keeletoimkond. Emakeele Seltsi juhatus võttis 1929. a vastu ,,Asutiste,
kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja
väikese algustähe reegli" (Eesti Keel 1929, lk 8586), mille koostajaks ja
põhjendajaks oli Andrus Saareste. Selgitusi ortograafia kohta jagati ka hiljem
(vt Eesti Keel 1932, lk 9295, 127). Mõnevõrra üldisemalt lähenes asjale Eesti
Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, kes käsitles asutuste nimesid oma
koosolekul 20.04.1935 (Eesti Keel 1937, lk 228229): kirjutada asutuste ja