Mees kes teadis ussisõnu analüüs
segadusse sattunud ning teolt tamabise tõttu erutunud karu tal pea otsast
hammustas.“(lk17)
Vootele räägib Leemele kuidas ta isa suri külas siis kui karu ta emale seeliku
alla sai.
„See on moeasi. Midagi kasulikku pole ühegi jumalaga peale hakata...“(lk26)
„..sa pead aru saama, et kõik need asjad on välja mõeldud ühel põhjusel-
nad on ussisõnad ära unustanud.“(lk27)
Vootele lükkamas ümber noore Leeme algseid vaimustusi küla elust.
„Tema sonis ikka mingist eestlaste kuldpõlvest...“(lk37)
Leeme räägib Tambeti käitumisest mis ei lase tal oma tütart Hiiet nendega
mängima.
„Küllap on nad nüüdseks juba surnud. Terve see maailm, mida me tundsime,
on nüüdseks surnud ja eks meie ise sureme ka varsti, siis ongi kõik.“(lk42)
Metsas Leeme koos Vootelega jalutuskäigul eakate viimsete inimestega
rääkimas.
„Tema oli meie võim ja vägi , me teadsime vaid, et ta puhkab kusagil