Miguel de Saavedra Cervantes
kindel. Viis esimest pala pakuvad suhteliselt vähem huvi, sest nende esteetiline tüüp oli enne
Cervantest laialt tuntud. Alged on keskaegses rüütlinovellis ja romaanis, mis seejärel uusaja olustikku
üle kandudes kujundasid itaalia renessansi novelli. Üha on tähtsad seiklus, intriig, juhus; sündmused
arenevad eranditult privaatelu tasandil. "Mustlasneiu" nimikangelanna, targa ja veetleva Preciosa
vaimurikkad kõned on aga mahukamad kui ühelgi Boccaccio tegelasel. Selle jutustuse dialoogia maht
ise lubab võrreldes varasema itaalia novelliga tegelasi sügavamalt humaniseerida. Ent oluline pole
üksnes maht, vaid tausta järkjärguline aktiviseerumine. Olustik hakkab siin tungima eraellu, aeglustab
ja pidurdab seikluse, viitab juba mõnedele vastuoludele ühiskonnas (nagu armastajate konflikt
seisusliku normiga). Mis siis, et lõpuks osutuvad mustlasneiud ja teenijatüdrukud ikkagi