Ekspressionism luules ja draamas
). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse
allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed.
Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna
paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma
loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada.
Ekspressionistid soovisid luua uut vaimuepohhi, hinge- või vaimuriiki jumalariigi asemel.
Luuletajad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid ja piiblimotiive (Ernst
Stadler ja Franz Werfel).
Poliitiliselt pingestatud aeg (Esimene maailmasõda, natsionaalsotsialismi esiletõus) 1930-
ndatel aastatel. Vasak- ja parempoolsete jõudude kokkupõrge sundis kunstnikke valikuid
tegema. Hilisekspressionistlik looming ei õigustanud voolu talendikat ja lootusrikast algust.
Erandiks on ühe silmapaistvaima ekspressionisti G.Benni luule