Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad
asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus
Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos
ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. See mida peame erinevateks
asjadeks (õhk, lauad, inimesed) on kõik ühe ja sama fundamentaalse jõu erinevad
avaldused. Reaalsus lihtsalt avaneb erinevalt. (idamõtlemine/hinduistlik). On olemas üks
fundamentaalne põhiidee, millele kõik toetub. Puudutab ka vaimureaalsust. ,,Peame tõsiselt
aru saama, et on ainult üks vaim, mis jätab oma märgi igale poole pmst, et kõik vaid ühe tüve
harud." Kuna kõik keerleb ühe ja sama asja ümber, peab ka filosoof end avama kogu
inimkogemusele, kui tahab selgitada reaalsust. Filosoofia ise peab arvesse võtma, kuidas
maailma ajaloos vaimsed väärtused avaldunud on. Mobiili mõistmiseks pean mõistma kogu
ümbritsevat, nt maja suhtes on mobiil väike asi. Selleks, et mõista ühte asja, tuleb mõista ka