Tartu linna ja Ülikooli ajalugu
alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja
kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta
ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid,
pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad
linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega
1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu
ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna
hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate
põllud. (Salupere 2004: 23)
Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja
enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna-
eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult
talupoegade tarvis. 1865