"vaimupealinnaks" - 1 õppematerjal

Tartu linna ja Ülikooli ajalugu

alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23) Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865