Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
// Et mitte pinnapealseks muutuda, tuleb teha tööjaotus reporteri
ja asjatundja vahel."
Erialane ettevalmistus Eestis tol ajal puudus, küll aga toimus selle vajalikkuse üle
pidev arutelu nii päevalehtedes kui ajakirjanike albumis.
"Kõigil rahva ja riigi juhtivatel aladel tegelevad vastava eriharidusega jõud.
Ajakirjanduses, sel kõige tähtsamal alal aga, nagu armastatakse ütelda, ilmneb
sagedasti otse vastupidine olukord: juhuslike inimeste kogu veel juhuslikuma
vaimupagasi ning selle edasiandmise- ja tarvitamisoskusega."
1923 kirjutas Päevaleht, et Tallinnas avatakse "ajakirjanduse kool" st 3 kuud kestev
kursus, mille õppekavas oli 43 õppeainet. Kesksel kohal olnud ajakirjanduse tehnika
(õpetus artiklite, juhtkirjade, päevauudiste kirjutamisest, kirjasaatjast, telegrammidest
ja telegraafiagentuuridest, korrektuurist, trükikojast jms), selle kõrval toimetusetöö,
nädalalehe tegemine, stenograafia, lisaks rahaasjandus, börss, poliitiline majandus,