"vaimuomadustele" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Olin nälga suremas. 244 Õnneks leidsin ma, ct mu lõualuud on kaunis tugevad, ja ma ütlesin neile: «Tehke aga kunsttükke ja vigureid ning toitke ennast ise. Ale te ipsam.1 Üks pättide jõuk, kes mulle headeks sõpradeks said, õpetasid mulle paarkümmend Heraklese tükki * ja nüüd annan ma igal õhtul oma hammastele seda leiba, mida nad päeva jooksul minu pale higi sees ise on teeninud. Selle kõige juures concedo, möönan ma, et mu vaimuomadustele pole see kuigi lõbus rakendus ja et inimene pole selleks loodud, et oma elu mööda saata trummi põristades ja toole suus kandes. Kuid, aulik meister, ei piisa sellest, et hingad, hinge tuleb ka millegagi sees hoida.» Dom Claude kuulas vaikides. Äkki tuli ta sügavaleva-junud silmadesse nii terav ja läbitungiv ilme, et Gringoire tundis, kuidas see pilk ta hinge põhjani puurib. «Väga kena, meister Pierre, aga miks te nüüd selle mustlasest tantsijanna seltskonnas olete?»