kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keelde sõnast jumitu, jumetu ja jume tähistas surnut ehk surnud esivanemat) jumalad on kõrgemas seisus vaimne olend. on ülijumal maailmas on kord mille on loonud jumal ta on loonud ka inimese
printsiip (selle näiteks on valguse sirgjooneline levimine), samuti küllaldase aluse ja identsuse printsiibid (tuleb juttu Wolfi juures). Nendest eeldustest lähtuvalt tunnustas L. ka vaimse moraalikorra olemasolu. Selle maailma substantsideks on monaadid, mitterelatsioonilised ehk mittesuhtestatud, sõltumatud mittefüüsikalised üksused (L. ei sallinud atomismi). Monaadid on lihtsad, individuaalsed, tajude ja soovidega vaimuolendid. [14] Maailma fenomenide taga peitub monaadiline aktiivsus. Ka aeg ja ruum pole muud kui monaadidevahelised seosed. Mõistus surub neile peale (omistab?) relatsioonid nagu kausaalsuse (phenomena bene fundata). Inimene vaimumonaadina on seotud monaadide monaadi ehk Jumalaga. Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne inimene peab aga täiustuma selleks, et seda eesmärki saavutada.
annaabi.ee 
