Eesti kirjandus II kevad
Tuleks märgata, et ta hakkab
loominugu algusest peale liikuma ühe tegelaskujuga läbi mitme kümnendi.
Kui meil on väidetavalt kätte jõudnud postmodernistlik ajajärk, siis see
väidab, et midagi algupärast pole olemas ja loomulikult pole Fabiean enam
algupärane kuju, see on avalikult laenatud Kästneri proosast. Muti Fabian
on intelligentne kuju, kelle puhul võib väita, et ta alatihti satub mingitesse
konfliktsituatsioonidesse, kus ta ise liigub alati vaimukõrglusel aga peab
liikuma vaimumadaluses, sellest tulenevad konfliktid.
Ta armastab kujutada haritud seltskonda ja mingis mõttes kirjutada seda
Fabiani kuju enda lähedaseks. Romaanis „Hiired tuules“ ei ole iseenesest
tegemist Fabianiga, kuid on tegemist väga fabienliku kujuga (Victor), kelle
pilgu läbi mängu jälgitakse. Selles mängus omakorda saab peategelaseks
Jermakoff. Tegemist on teatriromaaniga. Romaan hakkas sündima esialgu
paroodiast ning see paroodia oli 70ndate teisel poolel kirjutatud M. Undi
„Via regiast“.