Keskaegne klooster
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster
oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid
vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali.
Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või
kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale
ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa
kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni-
või haridustööga
annaabi.ee 
